pealkiri puudub

üle mitme nädala järjekordne postitus. vabandan siiralt, et pole olnud viitsimist kirjutada.
lähme ajas tagasi lõpetamiseni (enne seda oli kõik tavaline)...
...lõpetamine oli fantastiline. kõik olid nii ilusad, silmad särasid, lillekimbud süles. väga meeldejääv päev! siin kohal tahaksin tänada oma klassi, selle lühikese ajajooksul muutusite te kõik mulle väga kalliks, sain lahti oma halbadest kommetest ning teie kõik õpetasite mind elama uut moodi, paremat elu, suured suured tänud:).
järgmine päev oli lõpupidu. see oli täitsa vahva üritus, kui mõndasi kohti meenutades silmad kinni pigistada. noortest jäin mina seal kõige kainemaks, peaaegu, et ei joonudki. valvasin seal teisi. rand oli lähedal, rand oli õigemini põhiline koht, seal käisid paljud purjuspeaga ujumas, koguaeg ei suutnud küll jälgida, aga keegi õnneks ära ei uppund. Ethelil(hei Ethel:D) tuli öösel ebakaines olekus tuju minna ujuma, ma läksin muidugi kaasa temaga, mõned poisid olid kah(hannu, rait ja arnold). mina ja arnold olime valmis kohe ethelile järgi minema vette, kui midagi oleks juhtunud, aga ta kuulas ilusti sõna, tuli tagasi, kui palusin.
pühapäeva magasin ma lihtsalt maha, kuna öösel ei saanud minutikski magama(aga vähemalt oli meil marelliga plaan 12paiku magama jääda, kuid see plaan läks vett vedama).
esmaspäeval oli jaanipäev. päev algas, kõik oli täiesti tavaline. kui Krista kodust tagasi minu juurde jõudis hakkas ta mulle geelküüsi uuesti peale panema(lõpupeol murdus mul 4 tükki ära:/). peale seda läksin ma Emmy juurde, kus pidu käis täies hoos. eks ma võtsin ka peost osa. kahjuks või õnneks oli see jälle üks pidu, mis kestis ööläbi. ja kahjuks või õnneks olin ma ebakaine. pidu oli iseenesest lahe, aga ei hakka seda väga täpselt kirjeldama, üldiselt, meid oli täitsa palju seal, öö jooksul käis läbi sealt minimaalselt 15 inimest(nii palju suutsin ma hetkel kokku lugeda), kuid hommikuks oli meid alles 8.midagi sellist kohutavalt olulist ei meenu, mille peaksin tingimatta üles kirjutama, seega jätame selle peo sinna paika.
teisipäeval kahe paiku päeval jõudsin ma koju. siis ma vedelesin niisama. ime kombel oli mul päris palju energiat, seega ma ei läinudki päeval magama. istusin täiesti niisama, üksinda, hea oli olla. kass andis vahepeal endast märku, aga see oli ka kõik. kui vanemad koju tulid oli rahutu olek, ei saanud olla enam üksi ja rahulikult(midaiganes:D). kobisin läpakaga oma tuppa. kell oli tiksunud juba päris õhtu peale, ning R. hakkas minuga rääkima, temaga rääkisime poole ööni. kuskil poole kahe paiku öösel kadusin msnist. siis läks veel umbes tund enne magama jäämist. kuigi R. arvas, et kuna ma olen üleväsinud, siis tuleb koheselt uni, kohe, kui pea padjale maandub, kuid ta eksis.
tänane algas minu jaoks natuke enne ühte päeval, kui ema helistas mulle ning ajas üles. siis ma pikutasin veits voodis ning ajasin püsti ennast, kuid mitte kauaks. võtsin lauapealt läpaka, tõstsin voodisse ning hakkasin filmi vaatama "Definitely, maybe"(muuseas väga hea film!;)). mingi aeg tuli Rait läbi ja tõi mulle CD ära, millel olid lõpupeo pildid. kui film sai vaadatud, hakkasin pilte vaatama. kell oli vahepeal juba poole viie peale tiksund. helistasin emmyle, ta oli kodus, ning palus, et ma arvutiga tema juurest läbi hüppaks, näitaksin pilte talle. Irru oli ka seal. pildid vaadatud, tulin tagasi kodupoole. isa tuli järgi mulle. autos suutsin isaga täiesti tülli minna, kodus ka veel tülitsesime, kuid asi sai lahendatud.
okei, mulle tundub, et postitus läheb juba liiga pikaks. seega, ma tõmban otsad kokku.
ma üritan lähipäevil uuesti kirjutada, kui midagi huvitavat toimub.
tsauki.
s.

Headhunterz- The Power of the Mind

Jälle üle pikaaja kirjutan. imelik, mul polegi eriti midagi kirjutada. viimasel ajal ei toimu enam midagi mis vajaks üles märkimist, kõik on nii tavaline ja hall. mõndadel on suvevaheaeg, kuid suvegi pole veel, suveilmadest rääkimata. minul on nädalapärast alles suvevaheaeg.
homme on viimane eksam. kell kümme kirjalik ja kell neli suuline. inglise keelest räägin. täna päevotsa olen teinud kõike muud, peale õppimise. kahe paiku käisin trennis(tegelikult oli see rohkem niisama mängimine), peale seda läksime emmega solli ja õhtul koju jõudes õppisin natuke, ja sis läksin välja. sain mihkli, kätlini ja emmyga kokku. jalutasime niisama, istusime üheksalise taga, midagi rohkemat me ei teinud.
eile õhtul, tegelikult öösel, pooleühe paiku hakkasin ma läpakast filmi vaatama, kariibimere piraatide esimest osa, ma pole kordagi neid vaadanud veel, homme tahan teist osa vaadata. see oli nii lahe minuarust. kuskil kolmepaiku öösel sai film läbi, panin läpaka lauale ja läksin pikali. ma olin kunagi ammu kogemata pannud tänase peale meeldetuletuse hommikul kella kaheksas, et inglise keele eksam. kui ma selle meeldetuletuse tõttu üles ärkasin ning vaatasin telefoni ekraani hakkas paanika pihta "misasja, täna on eksam, ma ei õppinud eile, appi, ma pean üles tulema, ma pole korralikult magada saanudki, ma kukun läbi!". sellised mõtted jooksid peas, kui jäin üks hetk mõtlema, et eile oli laupäev, siis täna peaks pühapäev olema, vaatasin kalendrist igaksjuhuks järgi, ja oligi pühapäev. ma naersin natuke enda üle ning jäin uuesti magama. kaheteist paiku ärkasin uuesti üles, ning siis tulingi üles.
muideks, ethel, kui sa juhtud seda lugema, siis sulle teadaanne: mäletad mu mingisugust vanemat postitust, kus ma kirjutasin sellest kukkumisest ja hambast, sa kirjutasid kommentaari ka veel sellele, üldiselt asi on peaaegu korras, reedel käisin hambaarsti juures;)
nädalavahetusel sai mul kõik lõpetamiseks vajalik ära ostetud, nüüd hea rahulik olla. :)
ma ei oska midagi rohkem kirjutada, tsau.

Paul van Dyk feat. Rea - Let Go

pole järjekordselt mitu päeva kirjutanud, pole aega olnud. aga ma pole oma blogi veel ära unustanud, selle tõestuseks kirjutan siis natuke täna.
viimastel päevadel pole midagi huvitavat juhtunud, trenn trenni otsas, hommikused mata konsultatsioonid, täiesti tavalised päevad.
aga täna oli küll täiesti kreisi päev. algas hommikul mata konsultatsiooniga, see oli nagu ikka, klass ajas jutu, paar tükki üritasid keskenduda. homme on matas eksam, loodan et ta nüüd väga raske ei tule, muidu eriti mingit närvi pole. peale mata konsultatsiooni läksin koju, hakkasin matat veel kordama, kuskil hommikul kella üheksast kella üheni päeval tuupisin matat, tegelt kordasin. siis tundsin, et aitab küll, ma ie viitsi ka enam. taidlesin niisama ringi, koristasin tuba natuke, ja läksin kella kolmeks kooli juurde. sain Pille ja Viiaga seal kokku, P.'le andsin infolehe lõpupeo kohta ja V.'ga läksime trenni. läksime tund varem kohale, kuna pidin varem ära minema, nagu õigest trenniajast, mängisime niisama tund aega, siis tegime natuke harjutusi ja aeg oligi täis. emme ja issi tulid mulle järgi, siis läksime kohe kleidijahile, proovisin ainult ühte kleiti (wow) ja see ka kohe sobis, emale meeldis ka väga. jätsime poe ja kleidi meelde, ja tuiasime veel veits kaubamajas ringi, ei leidnud midagi targemat, siis läksime tagasi PTA'sse ja ostsime kleidi ära. üllatavalt odav oli, seal oli mingi allahindlus kah, tuhande viiesaja pealt oli tuhande kahesaja peale allahinnatud. nädalavahetusel hommikupoole lähen ostan ülejäänud vaja minevad asjad ära, täna ei viitsind. igaljuhul lõpetasime shoppamise ja tulime koju, kodus panin kleidi selga, et isale ja vennale näidata, siis tuli välja, et me olime vale numbri ära ostnud, ema oli valesti vaatand. siis ruttu tagasi kaubamajja, vahetasime õige numbri vastu selle kleidi, õnneks polnud seda keegi veel ära ostnud, kuna selles ajavahemikus oli samasugune kleit ostetud, aga mitte minu number. jõudsime koju, tulin korraks arvutisse ja jõudis Siki minu juurde, läksime solli. mul vaja normaalne jume lõpetamiseks peale saada, sprey päevitusse ei hakka igaksjuhuks minema, sellega ei või ujuma minna, peal on see viis päeva, aga lõpukas toimub peipsi ääres, niiet ma vb lähen ka ujuma. sollis oli nagu ülihea, jalad hetkel kuumavad veits, käed ka, aga hea on olla. varsti magama ära, et hommikul pea selgem oleks. :)
aga vast aitab kah, tsauki.

pole jälle mitu päeva kirjutanud, mida rohkem suve poole, seda vähema olen kirjutama hakkand. eks ma ürita oma viga parandada
reedel käisin vanaonu sünnipäeval, järgmise päeva hommikul kell pool viis läbi kuus minutit jõudsin koju. sünnipäev toimus räpinas, tagasiteel käisime kavastust läbi, võtsime venna tuttava peale. kavastusse sõites jooksis teepeale ette suur, must ja jube metssiga, pärast õnneks ei jooksnud. üldiselt me nägime päris palju loomi, ja ma panin tähele, kui palju metsloomi või kodutuid kasse aetakse autoga alla, või koduseid kasse, ma ei tea. kohutavalt palju on neid pisikesi kiisusi, kes mõnelt autolt on löögi saanud. ja nii hoolimatud on inimesed, näevad, et kass sai löögi, või ükskõik mis loom sõidavad külma südamega edasi, võiks looma teepealt ära tõsta, tee äärde, mitte jätta keset teed. okei, tegelt, metsloomadel võib olla puuke, kirpe, või mingeid haigusi, no aga keegi ei käse paljaste kätega eemale tõsta. no mis vahet sellel tegelt on, isegi kui keegi selline seda loeks, ei liigutaks ta lillegi, et asja parandada.
täna ehk laupäeval(tegelt eile, täna on juba pühapäev) käisin peipsi ääres, täpsemalt kauksis. vaatasin selle koha üle, kus pidu toimub, mulle väga meeldis. jama on jah see, et seal on kaks väikest maja, aga see-eest on seal suur telkimisplats ja ilus. sada meetrit umbes on peipsi järveni, täiega mõnus. no mulle igaljuhul meeldis väga seal, ei tahtnud ära tulla sealt, aga pidi.
homme(või täna, vahet pole) lähen ema tööjuurde, teeme seal infolehed ära klassikaaslastele ja õhtul võibolla viiuga sulkat mängima, eks see näha ole. tahaks küll minna, aga eks näis, kas viia viitsib.
ma jäin täna Tema pilti vaatama, ta on endiselt seal, kus ta oli ka aasta aega tagasi, kõik see aeg meenus, nii nõme. ei tahaks üldse meelde tuletada, valus on. aga see oli minevik ning see vahetevahel meenub, see on nii. tegelt praeguseks mul on temast täiesti savi, pealegi pole me tükk aega suhelnud ning ei tunne puudust ka(valetan või ja), ta on, ta jääb ...

waazzup

ma ei viitsi mitte midagi kirjutada, praegu ka ei viitsi aga ikkagi kirjutan
mingiaeg olid mul võistlused, 31. mai - 1. juuni. normilt läksid. tegelt suht halvasti
täna oli mul eesti keele eksam, ma arvan, et läks hästi, ma loodan vähemalt. täna oli hambaarst kah. paar aastat tagasi kukkusin ma vastu betoon trepiastet(sest ma astusin paela peale:S), kukkusin esihambast killu välja. järgmisel päeval läksin hambaarsti juurde, öeldi, et kildu tagasi panna ei saa, kõik on okei ja et lihvivad alt ära, siis ei jää valus. okei, korras siis korras. umbes aasta hiljem hakkasid julmad valud. siis kadusid need ära, mõtlesin, et suva. nüüd hakkasid uuesti ja sellesse samma hambasse tuli mingi auk ka sisse. täna tuli välja, et mu närv oli nii kahjustunud tänu sellele kukkumisele, et närv suretati ära. normaalne ju. nüüd mingid prooviplommid peal ja huul tuimestusest paistes. 13 ja reede lähen uuesti, siis vast saab täiesti korda ära.
ma ei oska midagi uut kirjutada
ma ei tea, tervitaks blogilugejaid, hei.
tsau :*