Pühapäeva hommik algas sellega, kui äratuskell kannatamatult kell kaheksa hommikul kõrva juures pinises. Eks ma ajasin ennast püsti, vahtisin niisama ringi, läksin kööki, sõin natuke ja siis läksin poodi. Ma jõudsin paar minutit enne poe avamist poe juurde, päris palju inimesi oli uksetaga ja kui uksed avati oli kogu see mass koondunud koogileti ümber, kaasaarvatud ka mina, emmele tahtsin mingit maitsvat kooki leida, aga sellega läks raskeks. Lõpuks vaeveldes koogiletile lähemale leidsin ühe väga armsa sefiiri tordi ja selle ma ka ostsin. Edasi läksin lillepoodi, mõtlesin, et ostan mõne potilille või ilusa roosi, aga ei ostnud. Ostsin 20 väga ilusat nartsissi, nad lõhnasid niii meeldivalt. Kui poole tunni pärast koju jõudsin oli issi kohvi teinud. Tõin oma toast emme kingituse, katsin laua mida lummas nartsisside värske lõhn, valasin kohvi tassidesse välja ja ajasin ema üles. Kutsusin ta kööki, et soovida pidulikult talle head emadepäeva. Ta jäi väga rahule sellega, tort maitses, kingitus meeldis ja hommikune kohvi on tema jaoks sama tähtis kui sissehingatav õhk. Mingi aja vältel ajas ka vend ennast püsti ning tuli meie juurde kööki. Istusime päris tükk aega köögis terve pere koos hommikusöögi laua taga, seda kahjuks juhtub harva, isegi kass istus seltsis meil.
Päike soendas täna tube ning hakkas hästi peale, seetõttu läksin ka mina rõdule, olin umbes tund aega, võtsin päikest, nii hea oli. Aja möödudes kadus ka päike mu rõdult, mistõttu tulin ma ka tuppa. Õhtul pidime minema vanaema juurde grillima, mina aga läksin juba päeval talle appi, võtsin aias päikest ja aitasin asju sättida. Kella viiepaiku jõudsid ka ülejäänud kaasa arvatud isa vend oma naise ja koeraga. Istusime mõned tunnid aias, sõime ja rääkisime juttu. Üheksa ajal tuli mõte tagasi koju tulla. Mina tulin rattaga ees ära, ema ja isa jalutasid rahulikult ning vend lahkus varakult vanaema juurest. Maja ees avastasin et mul pole kodu võtmeid ning kedagi peale kassi kodus pole. Helistasin vennale, sain temaga kokku ja ta andis võtmed. Nii ma koju saingi. 15 miutit hiljem jõudsid ka ema ja isa ning natuke hiljem ka vend. Nii see emadepäev mul möödustki.
S.
pühapäev, 11. mai 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar